Maksudeta: 0.90€
Keskhiline sort nii suviseks saagiks kui säilitamiseks. Saagiks korjatakse nii lehti kui juuri.
* Petersell areneb hästi vaid viljakatel, sügavalt kobestatud, niiskematel muldadel. Soovitatav on kerge vari (sellise eripäraga kohta pole aias raske leida).
Niiskes kasvukohas peterselli saagikus langeb, need juurikad, mis kasvavad, on plekilised ja säilitamiseks kõlbmatud. Kuivadel ja tihedatel muldadel on juurviljad samuti väheldased ja sobimatud: kes soovib peenikesi ja moondunud kujuga juuri?
Köögiviljakasvatustes külvatakse peterselli jõeluhtadele, kõdurikastele saviliivmuldadele ja liivsavimuldadele. Loomulikult, kasvandused tuleb hoida umbrohupuhtad, et umbrohud ei lämmataks külve, ning ei kurnaks asjatult viljakaid muldi. Peterselli võib külvata kahel ajal: varakevadel, kohe, kui muld sulab ja sügisel, oktoobris. Kuna selle köögivilja seemned on kõvad ja idanevad raskelt, siis kevadise külvi korral tuleb neid leotada ja eelidandada. Vastasel juhul ilmuvad tõusmed kahe- kolmenädalase hilinemisega. Talve alla külvi korral seemneid ei eelidandata. Nad idanevad varakevadel, saades õigeaegselt osa suurvee niiskusest, kevadpäikesest ja umbrohupuhtast mullast. Külvinorm 4-6 kg seemneid 1 ha kohta.
Selleks, et kasvaksid ühesuurused, siledad juured, hoiduge peterselli alla andmast värsket, kõdunemata sõnnikut. Kes seda soovitust ignoreerib, saab ilusate juurte asemel peenikesed, harunevad juurikad, mis on sobimatud. Peterselli kasvatatakse kurkide või kapsaste järelkultuurina. Peterselli all oleva maa hooldus seisneb reas lihtsates operatsioonides. Talve alla külvi korral rohitakse maalapp kevadel, seejärel kobestatakse. Peale rohimist külvid harvendatakse.
Koristatud noored petersellid seotakse realiseerimiseks kimpu. On arusaadav, et harvendamisel tõmmatakse välja taimed, mis on nõrgemad ja väiksemad, suuremad ja tugevamad jäetakse aga peenrasse. Lõplik taimedevaheline kaugus on 5-10 cm.
Peterselli juur valmib aeglaselt. Kuid seda protsessi võib kiirendada, kui augustis eemaldada igalt põõsalt neli alumist lehte. Muide, alumised lehed hakkavad selleks ajaks juba kolletuma ja taimele sellest mingit kahju ei teki. Saagi koristamisel lõigatakse petersellil kõik lehed kõrgelt, välja arvatud kõige keskmisemad, kõige õrnemad.
Eng.: Root parsley. Suom.: Juuripersilja. Sven.: Rotpersilja. Bot. syn.: Apium petroselinum L., Carum petroselinum Benth., Petroselinum hortense auct., Petroselinum sativum Hoffm., Petroselinum tuberosum, Petroselinum vulgare.
* Peterselli sorti valides tuleb tähelepanu pöörata sellele, et sellel taimel on kaks liiki - juur- ja lehtpetersell.
Esimene neist on meil rohkem levinud: toiduks kasutatakse nii juuri, kui ka lehti. Suvel korjatakse lehti maitserohelise saamiseks, sügisel kaevatakse aga välja juured. Kuid see pole üldse õige, sest just lehed võimaldavad juurel kiiremini kasvada. Kuid siis, kui te korjate taimel lehti ära, nõrgestab see taime ja ta ei jõua juurt kasvatada. Juurpetersellil on lehti vähem - kuni 40, lehtpetersellil aga kuni 100. Peale selle on lehtpeterselli lehed kasulikumad. Nad sisaldavad rohkem karotiini ja C-vitamiini. Muide, C-vitamiini sisalduse poolest pole petersellile vastast. 100 grammis petersellis on C-vitamiini 4 korda rohkem, kui 100 grammis sidrunis.